Mu lemmikuks on tavaline filmiga aparaat Canon EOS 500. See on mu lemmikrelv, kuid miinuseks on liigne kulukus filmidega jamamisel - peale rallit tuleb alati käia välja mõnesajakroonine rahanuts ilmutuste ja negatiivide skaneerimise eest. Sellepärast olen ma pea alati mõelnud teda koju jätta ja proovida digikaameratega läbi ajada, kuid viimasel hetkel olen ta siiski kaasa võtnud ja temaga lihtsalt tulevad parimad pildid!
Objektiivideks on 28-80 ja 75-300 zoomiga torud, esimest ma tavaliselt ei kasutagi. Pika toruga pildistamisel on eelised ja auto tabamine on oluliselt lihtsam - sellega saab paremini igasugused eestvaateid teravalt kätte, tuleb lihtsalt fookuskaugus enne auto tulekut ilusasti paika panna ja õigel hetkel klõps teha. Ohuks on muidugi see, et kui zoomitud on liiga lähedale (ka kadreerimine peab enne tehtud olema), siis on autost jäänud pildile ainult üksik esituli, sest ülejäänud auto ei ole lihtsalt pildile mahtunud.
Aga kui pilt normaalselt välja kukub, siis on endal ka hiljem hea vaadata, kuidas tundub, et olen seisnud vahetult auto rataste ees. Eestvaadete pildistamisel tuleks kaugus kindlasti välja mõõta (kas siis manuaalselt või vajutades päästiku poolde vinna mõne samal kaugusel oleva objekti peal), ei tohi jääda lootma autofookusele, sest masin liigub kiiremini, kui fotoka aju jõuab sellega kaasa minna. Pika toruga kaameral on lubatud eksimine kauguse määramisel suurem, lühikese objektiiviga peab olema fokuseeritud suhteliselt täpsemalt. Samas ei ole ma saanud selle pika toruga eriti normaalseid pilte külje pealt, sest selleks tuleb liiga kaugele kõmpida, et auto kaadrisse ära mahuks.Filmiga kaamerate kohta veel niipalju, et oma kogemus negatiivide skaneerimise kohta oli selline: filmiskännerid, mis on tavaliselt seadistatud "normaalinimeste" seebikate järgi (mis ongi tehtud nii, et pildistamise ajal läbi aparaadi nähtavale pildile lisatakse veel ca 10% pildist, et kellegi peanupp kogemata välja ei jääks
) ja selle seadistuse järgi lõikab skänner jällegi kuni 10% pildi servadest maha. Nii olen ma olnud pidev probleemne klient, kes laseb osad negatiivid üle skännida, kuna automaatrezhiimis on servadest maha lõigatud pea 1 cm negatiivi äärtest. Nii et kui pildil on poolik auto, siis tasub igaks juhuks kontrollida ka film üle, kas seal juhtumisi see teine pool ka olemas ei ole.Teiseks kaameraks on mul suhteliselt uus masin, Leica objektiiviga Panasonic DMC-FZ1, zoomiga 35-420. Plussiks on loomulikult kulude pool, digikaameraga lisaraha peale pildistamist maksta ei tule. Muidugi on raja ääres mugav kohe oma toodanguga tutvuda ja untsuläinud kraam ära kustutada. Aga pildid ei ole ikkagi nii head kui päriskaameraga, nad kipuvad olema ikkagi veidi lapikumad jne. Sellelsamal Panasonicul on veel üks huvitav omadus - kodus pilte vaadates selgus, et kõik teised autod on selged, aga automaatteravustamisega tehtud fotod punastest autodest on 100% udused! Ise mõtlesin, et põhjuseks võib olla kaugusemõõtmiseks välja saadetud valguskiire värvis, võibolla see ei armasta punast tooni. Aga see on tõesti ainult teooria. Kes paremini teab, võiks õpetada.
Loomulikult on Panasonicul ka häid külgi - spordipildistamise rezhiimis juhtub mõni pilt ikka teravalt välja tulema ja liikuva auto küljepealt "kaasajooksmisega" tabamine on selle masinaga mul seni kõige paremini välja kukkunud.
Ohuks taolise aparaadiga pildistamisel on see, et võib tekkida ahvatlus kasutada digitaalset zoomi, mis tõmbab pildi küll näiliselt lähemale, kuid tegelikult mõtleb aparaadi aju lihtsalt osa pilti juurde, mida tema optiline osa enam näha ei suuda. Tulemuseks on digimüra täis foto, mis arvatavasti kõlbaks küll paparazzodele, kuid minu meelest ei ole sellise fotoga maailma fotopanka paremaks muudetud.Kolmas aparaat on mul Nikon Coolpix 995, zoomiga 35-152. Kaamera on iseenesest väga kvaliteetne ja teeb häid pilte, miinuseks on väike zoom, mis eeldab, et pildistamise ajal tuleb leida koht võimalikult lähedal pildistatavale, sellega kaasneb ka ülitäpne fookuseseade. Masinal on ajus hunnik kõikvõimalikke programme eri asjade ja eri tingimustes pildistamiseks, kõik ma ei ole isegi veel katsetada jõudnud. Aga kui nipid kätte saada, siis tulevad päris normaalsed pildid välja
Algajatele rallipildistajatele tuleks panna kaks asja kindlasti südamele: esiteks, et fookuskaugus tuleb paika panna, mitte jääda lootma autofookusele ning teiseks, et liikuva autoga tuleb aparaadiga kaasa liikuda, proovides liigutada kaamerat täpselt sama kiirusega, millega auto mööda tuiskab.
Filmiga kaamerate puhul tuleks kasutada suurema tundlikkusega filme (ISO 400 või 800), nendega on säriaeg (ehk siis see aeg, mil katik on lahti ja pilt valgustatakse filmile) lühem. Hämaras või hoopiski pimedas algajatel õnne katsuda ma ei soovitaks, haruharva juhtub, et sellistes oludes hea pilt lihtsalt niisama välja kukub. Ja loomulikult tuleb vaadata allesjäänud kaadreid - endalgi on juhtunud, et autasustamise ajal ei ole oma lemmikute jäädvustamiseks enam ruumi jätkunud.
Ootan siia teemasse loomulikult ka teiste kogemusi ja nõuandeid, siis saaks ehk isegi kunagi järgmisel korral ilusamaid pilt teha.
