RallyRACC Catalunya - Costa Daurada 2018 DAY3

[Atur]

Loodame

[MadMax]

Mis seal naljakat on?

Tulid kuult tagasi? Loeb võitis vahepeal ühe etapi ja see pilt läks ringlema nii lõustaraamatus kui ka Soome foorumites. Pildi all oli umbes selline küsimus, et mis sa nädalavahetusel teed? Teeks ühe ralli? Aga kui huumorisoont pole antud, siis tuleb elus muudmoodi hakkama saada.

[tfr]

Niipalju kui mina GPS põhimõttest aru olen saanud, siis tal on täiesti suva, kus auto liigub ehk ta ei vaata, kas sinu tee on sirge või kurviline. GPS mõõdab vahemaad kahe punkti vahel ja mis ajaga ta ühest punktist teise jõudis ning selle põhjal arvutab siis kiiruse (v=s/t). Või sain ma lihtsalt su mõttest valesti aru...

Oled valesti aru saanud. GPS on seade, mis annab Sulle küsimise peale koordinaadid, kus ta enda arvates hetkel asub.

Edasi sõltub asi puhtalt juba konkreetsest rakendusest, mis seda GPSi kasutab - kui tihti see GPS käest andmeid küsib ja mida ta nendega peale hakkab.

[tfr]

S.t. et suur osa segadust tekib sellest, et "GPSiks" nimetatakse rahvakeeli ka paljusid seadmeid, mis tegelikult on asjad, mis lihtsalt sisaldavad ühe komponendina GPSi. Näiteks kõiksugu navigatsiooniseadmed jms.

[MadMax]

Niipalju kui mina GPS põhimõttest aru olen saanud, siis tal on täiesti suva, kus auto liigub ehk ta ei vaata, kas sinu tee on sirge või kurviline. GPS mõõdab vahemaad kahe punkti vahel ja mis ajaga ta ühest punktist teise jõudis ning selle põhjal arvutab siis kiiruse (v=s/t). Või sain ma lihtsalt su mõttest valesti aru...

Oled valesti aru saanud. GPS on seade, mis annab Sulle küsimise peale koordinaadid, kus ta enda arvates hetkel asub.

Edasi sõltub asi puhtalt juba konkreetsest rakendusest, mis seda GPSi kasutab - kui tihti see GPS käest andmeid küsib ja mida ta nendega peale hakkab.

Sa said mu vastuse mõttest veidi valesti aru. Põhimõte, mida ma üritasin seletada on see, et GPS ise ei kasuta mingil moel kaarti ja ega tõmba kurve sirgeks, mille tõttu kiirused võiks suureneda. GPSi käest saadakse koordinaadid (X, Y), kõrgus ja aeg. Selle põhjal siis tõesti rakendus ise arvutab, mida konkreetselt vaja on.

[tfr]

No ma ei tea, Sinu statement, verbatim: "GPS mõõdab vahemaad kahe punkti vahel ja mis ajaga ta ühest punktist teise jõudis ning selle põhjal arvutab siis kiiruse (v=s/t)."

Minu täpsustus oli, et GPS ei mõõda ei vahemaad ega aega, seda teeb juba rakendus.

[Kolin]

Kas mitte GPS ei mõõda kiirust sateliidi kaudu.
Isegi tava naviseadmed mõõdavad kiirust sateliidi kaudu.

[reverse]

Kas mitte GPS ei mõõda kiirust sateliidi kaudu.
Isegi tava naviseadmed mõõdavad kiirust sateliidi kaudu.

GPSil on ainult ükes ülesanne, asukoha määramine. Ülejäänud tehakse juba muude rakenduste kaudu.

Kiirust jms arvutab kood, mis saab oma andmed GPSilt. Ehk siis GPSiga varustet auto liigub mööda teed ja ütleme iga paari sekundi järel pärib sateliiidlt oma asukoha. Seejärel mingi programmijupp rehkendab, et näed kahe punki kaugus oli 40m ja päringute vaheline aeg 2sek, ehk siis liikusime 20m sekundis ehk 72km/h.

[tfr]

Just, nii on. Tavalised odavama otsa GPSid suudavad ise füüsiliselt asukohta uuendada umbes korra sekundis, high-end kivid ca 0,1-0,2 sekundi tagant. See on täna GPSide füüsiline võimekuse piir, rakendused küll sageli küsivad harvemini.

[-LaVal-]

Just, nii on. Tavalised odavama otsa GPSid suudavad ise füüsiliselt asukohta uuendada umbes korra sekundis, high-end kivid ca 0,1-0,2 sekundi tagant. See on täna GPSide füüsiline võimekuse piir, rakendused küll sageli küsivad harvemini.

Rakenduse tarkvarast sõltubki palju GPS täpsus. Ütleme näiteks, et teeb kaks päringut 1 s intervalliga ja saab siis sirge joone kahe punkti vahel 20m kaugemal. Aga tegelik läbitud vahemaa võib olla hoopis 32m, kuna selle kahe punkti vahelisele sirgele mahtus 2 kurvi. Ehk tegelik kiirus ja vahemaa hoopis suuremad, kui GPS nö. mõõtis. Rakenduse tarkvara asi on nüüd võrrelda antud andmeid rakendusse sisestatud aluskaardiga (sõltub kui täpne see on ja teha vastavad parandused) GPS täpsus sõltud seega päringute arvust sekundis, satellitide arvust(kallimad seadmed kasutavad korraga üle 20 satelliidi-seega täpsem asukoha määratlemine)ning rakenduse tarkvarast. Mägedes on tavaline, et võib GPS signaal kümneteks sekunditeks ära kaduda, kuna signaali varjavad mäeküljed. Siis kui jälle signaal üles leitakse, siis on juba rakenduse asi, kas tõmbab sirge joone eelmisest asukohast, või arvestab käänulise mägitee ka sisse.

[Mati]

Just, nii on. Tavalised odavama otsa GPSid suudavad ise füüsiliselt asukohta uuendada umbes korra sekundis, high-end kivid ca 0,1-0,2 sekundi tagant. See on täna GPSide füüsiline võimekuse piir, rakendused küll sageli küsivad harvemini.

Rakenduse tarkvarast sõltubki palju GPS täpsus. Ütleme näiteks, et teeb kaks päringut 1 s intervalliga ja saab siis sirge joone kahe punkti vahel 20m kaugemal. Aga tegelik läbitud vahemaa võib olla hoopis 32m, kuna selle kahe punkti vahelisele sirgele mahtus 2 kurvi. Ehk tegelik kiirus ja vahemaa hoopis suuremad, kui GPS nö. mõõtis. Rakenduse tarkvara asi on nüüd võrrelda antud andmeid rakendusse sisestatud aluskaardiga (sõltub kui täpne see on ja teha vastavad parandused) GPS täpsus sõltud seega päringute arvust sekundis, satellitide arvust(kallimad seadmed kasutavad korraga üle 20 satelliidi-seega täpsem asukoha määratlemine)ning rakenduse tarkvarast. Mägedes on tavaline, et võib GPS signaal kümneteks sekunditeks ära kaduda, kuna signaali varjavad mäeküljed. Siis kui jälle signaal üles leitakse, siis on juba rakenduse asi, kas tõmbab sirge joone eelmisest asukohast, või arvestab käänulise mägitee ka sisse.

Ei tea kuidas täpselt asjad nüüd on, aga veel 20 aastat tagasi kui lennundusega sai tegeldud ja nende GPS masinate tööpõhimõtetega ja muu jamaga kokku puututud, siis oli info selline, et kogu selle täpsuse paneb paika satelliidi omanik. Ehk sel ajal oli väga suur osa satekatest Usa kaitseministeeriumi omanduses. Nemad ise suutsid oma asju positsioneerida sentimeetrite täpsusega. Laiale maailmale jagati täpsust 10-20m siia sinna. Ja kiirust arvutati ka ikka läbitud teepikkuse kaudu ajas. Lihtsalt seda tehakse väga väga kiiresti, meile tundub läbi nuti rakenduste, et kõik toimub lives. Ja no tegelikult ju nii ongi, peaaegu.

PS. Seda "GPS kaardi võrku" mis meie maakera katab, saab ka nö natuke "venitada" vajadusel õigete ametkondade kaudu. Kunagi kui hr Bush Eestis käis, siis olevat Kadrioru lossi koordinaadid venitatud mingi teise objekti peale. Et kui keegi raketi välja laseb mis gps koordinaatide järgi sihtmärki otsib, siis tabab ta seda teist objekti. Samal ajal maa peal selles piirkonnas ringi sõites, võib ka auto gps teibaid nats näidata nii kiiruse kui vahemaa kohta. Aga see on juba räme OT.

[-LaVal-]

Just, nii on. Tavalised odavama otsa GPSid suudavad ise füüsiliselt asukohta uuendada umbes korra sekundis, high-end kivid ca 0,1-0,2 sekundi tagant. See on täna GPSide füüsiline võimekuse piir, rakendused küll sageli küsivad harvemini.

Rakenduse tarkvarast sõltubki palju GPS täpsus. Ütleme näiteks, et teeb kaks päringut 1 s intervalliga ja saab siis sirge joone kahe punkti vahel 20m kaugemal. Aga tegelik läbitud vahemaa võib olla hoopis 32m, kuna selle kahe punkti vahelisele sirgele mahtus 2 kurvi. Ehk tegelik kiirus ja vahemaa hoopis suuremad, kui GPS nö. mõõtis. Rakenduse tarkvara asi on nüüd võrrelda antud andmeid rakendusse sisestatud aluskaardiga (sõltub kui täpne see on ja teha vastavad parandused) GPS täpsus sõltud seega päringute arvust sekundis, satellitide arvust(kallimad seadmed kasutavad korraga üle 20 satelliidi-seega täpsem asukoha määratlemine)ning rakenduse tarkvarast. Mägedes on tavaline, et võib GPS signaal kümneteks sekunditeks ära kaduda, kuna signaali varjavad mäeküljed. Siis kui jälle signaal üles leitakse, siis on juba rakenduse asi, kas tõmbab sirge joone eelmisest asukohast, või arvestab käänulise mägitee ka sisse.

Ei tea kuidas täpselt asjad nüüd on, aga veel 20 aastat tagasi kui lennundusega sai tegeldud ja nende GPS masinate tööpõhimõtetega ja muu jamaga kokku puututud, siis oli info selline, et kogu selle täpsuse paneb paika satelliidi omanik. Ehk sel ajal oli väga suur osa satekatest Usa kaitseministeeriumi omanduses. Nemad ise suutsid oma asju positsioneerida sentimeetrite täpsusega. Laiale maailmale jagati täpsust 10-20m siia sinna. Ja kiirust arvutati ka ikka läbitud teepikkuse kaudu ajas. Lihtsalt seda tehakse väga väga kiiresti, meile tundub läbi nuti rakenduste, et kõik toimub lives. Ja no tegelikult ju nii ongi, peaaegu.

PS. Seda "GPS kaardi võrku" mis meie maakera katab, saab ka nö natuke "venitada" vajadusel õigete ametkondade kaudu. Kunagi kui hr Bush Eestis käis, siis olevat Kadrioru lossi koordinaadid venitatud mingi teise objekti peale. Et kui keegi raketi välja laseb mis gps koordinaatide järgi sihtmärki otsib, siis tabab ta seda teist objekti. Samal ajal maa peal selles piirkonnas ringi sõites, võib ka auto gps teibaid nats näidata nii kiiruse kui vahemaa kohta. Aga see on juba räme OT.

.
Nüüdseks enamik seadmeid juba kasutab kahte süsteemi samaaegselt- ameeriklaste GPS ja venelaste GLONASS, ning see tagab isegi suurema täpsuse tavaseadmete jaoks. Vähe kallimad seadmed on läinud ikka väga täpseks juba.

[CTR]

Oti ja Martini rattavahetusest ka lõpuks video olemas. meeletu kiirusega ikka vahetasid ära, alates seisma jäämisest kuni autosse istumiseni kulus ca 1min5s.

https://www.youtube.com/watch?v=j8vBkNn ... e=youtu.be

[Silk]

Oti ja Martini rattavahetusest ka lõpuks video olemas. meeletu kiirusega ikka vahetasid ära, alates seisma jäämisest kuni autosse istumiseni kulus ca 1min5s.

https://www.youtube.com/watch?v=j8vBkNn ... e=youtu.be

Järelikult pidid kuhugi kaduma veel 40 sekki.
Aga meenutasin endale kui palju kaotas Ogier Saksamaal rehvivahetusega. Teatavasti kaotas Hispaanias Ott katse lõpus ~1:40 ja Ogier kaotas Saksamaal sama palju. Järelikult on poistel rehvivahetus käppa saadud ja umbes selle ajaga neid vahetatakse

[-huviline2-]

Longati ju ka katkise rehviga ja roniti uuesti autosse.

[aix]

Oti ja Martini rattavahetusest ka lõpuks video olemas. meeletu kiirusega ikka vahetasid ära, alates seisma jäämisest kuni autosse istumiseni kulus ca 1min5s.

https://www.youtube.com/watch?v=j8vBkNn ... e=youtu.be

Järelikult pidid kuhugi kaduma veel 40 sekki.
Aga meenutasin endale kui palju kaotas Ogier Saksamaal rehvivahetusega. Teatavasti kaotas Hispaanias Ott katse lõpus ~1:40 ja Ogier kaotas Saksamaal sama palju. Järelikult on poistel rehvivahetus käppa saadud ja umbes selle ajaga neid vahetatakse

No kui kella vaadata, siis seisma jäämisest kuni liikuma hakkamiseni kulus ca. 1.30. Hoog maha...hoog ülesse + katkise rehviga sõitmine natukest aega ja ongi 1.40...

[MartinMK]

Päris kehva oli seal katse ääres teadmatuses Otti oodata, stopper käis ja aeg täis aga polnud kuuldagi, et kuskilt auto tulemas oleks.

[reverse]

Oti ja Martini rattavahetusest ka lõpuks video olemas. meeletu kiirusega ikka vahetasid ära, alates seisma jäämisest kuni autosse istumiseni kulus ca 1min5s.

https://www.youtube.com/watch?v=j8vBkNn ... e=youtu.be

Tuleb au anda, et mehed teevad seda tunduvalt kiiremini kui mina suuteline olen tegema. Naljaviluks sai talverehvidele üle minekul aega võetud ja 4 nurka kokku 12 minutit, seega arenguruumi veel on

[-LaVal-]

Oti ja Martini rattavahetusest ka lõpuks video olemas. meeletu kiirusega ikka vahetasid ära, alates seisma jäämisest kuni autosse istumiseni kulus ca 1min5s.

https://www.youtube.com/watch?v=j8vBkNn ... e=youtu.be

Tuleb au anda, et mehed teevad seda tunduvalt kiiremini kui mina suuteline olen tegema. Naljaviluks sai talverehvidele üle minekul aega võetud ja 4 nurka kokku 12 minutit, seega arenguruumi veel on

Sellest 1.44 kaotusest moodustas ca 40 sekundit turvavööde maha ja pealepanek. Aga sellised need reeglid tänapäeval on, et enne liikuda ei tohi, kui traksid peal. See ei ole mingi 3-punkti vöö, mida sõidu pealt ühe käeliigutusega üle rindkere vead.

[Lithium]

Maha käib küll see sekundiga, küll mitte peale jah.