Ega präegugi oska: vaja ju praktikas ka proovida
sõidukogemused ja näpunäited
Moderaatorid: Sparco, Jaanus, cuke
-
2Fast
- algaja kommentaator
- Reactions: 0
- Postitusi: 19
- Liitunud: 09 Nov 2003, 20:25
- Asukoht: Harju
- Kontakt:
minu arvates esiveolise autoga end kontrollitud külglibisemisse kõvasti raskem minna kui tagaveolisega, kuid kindlasti on esiveoline kiirem kui tagaveoline. Näiteks eelmine aasta jäärajal sõitis sõber tavalise kadett gsi-ga kiirema aja kui ralli sigulliga rallisõitjad(muidugi laipaik tegi parema aja, kuid see on näide kui palju on esiveoline kiirem) (Tegu polnud treeningautoga) 
Need4Speed
On küll, aga ainult halva pidamisega rajal, nagu jää või kruus, kus esiveolisel tüüpiliselt 60-65/40-35 kaalujaotuse tõttu kiirendamisel eelis on. Asfaltil eelis puudub, pigem kaldub seal vaekauss (küll napilt) tagaveoliste kasuks.2Fast kirjutas:/--/kuid kindlasti on esiveoline kiirem kui tagaveoline.
Põhimõtteliselt on keskmootoriga tagaveoline ka jäärajal konkurentsivõimeline, aga selliseid autosid eriti pole.
-
Evo
- Reactions: 0
:)
võiksite nats rallida tulemusi vaadata..........asfaltil paneb korralik esiveoline isegi enamikule täisveolistele põske ...tagaveolistest rääkimata.......esiveolisega annab oluliselt kiiremini sõita kui tagaveolisega sest esiveolisega annab otse sõita (ei pea loopima).
tagaveolise eelis on ainult laial kõva kattega kruusatee peal.
tagaveolise eelis on ainult laial kõva kattega kruusatee peal.
-
justcraizy
- algaja kommentaator
- Reactions: 0
- Postitusi: 1
- Liitunud: 29 Sept 2004, 09:24
Re: :)
Nagu näha pole enamus korraliku kiire sõiduga siin kokku puutunud.
See unustage kohe ära, et tagarattaveoga saab kiiresti sõita. Jama täielik.
Esiveolise auto puhul stock autoga ei tee suht midagi ära. Tuleb teha modifikatsioone, vedrustus korda ajada, mõned lisa hobujõud ning mis on väga tähtis on see, et mootor kiiresti pöörde läheks.
Teine reegel: külgees sõitmised jne jätke rallimängudesse. Sellega kaotate tohutult aega ning enamusjuhtudel lõpetaksite kuskil kraavis(kes tunneb stock auto differentsiaali, siis üks põhjus on ka siin). Loomulikult on kurve kus teistmoodi ei saa, aga kuna enamusel stock auto siin, siis tollega puusse panek kohe üsna kindel, kui kiirused ikka korralikud on. Paljudele meeldib siin käsipidur, aga samas üsna mõttetu element näiteks kruusal. Juba 50 km/h sõites saab rooliga auto väga kõvasti libisema panna, eriti kui toimub sirgelt mahapidurdamine järsku kurvi(ca 90 kraadi) piisab täiesti roolinõksust, madalam käik ja gaasi juurde ning kõik. Muud pole vaja. Minuarust ongi kõige keerulisem just mahapidurdamine suurelt kiiruselt. Pead väga hoolikalt valima trajektoori, sest üldiselt kipub auto juba pidurdamisel vänderdama ja eriti kui üks ratas pidurdab kõvemal pinnasel. Siis trampliinid, kui ennem seda autot sirgeks ei saa, siis on game over üldjuhul. Mida veel? Seda ka, et rooli lappamisega tuleks üsna ettevaatlik olla, et kui läheb libisema siis hirmust kohe täitsa lõppu ei ketra seda, sest sellest võib palju pahandust tulla ning mina tean mitut mitut inimest kes selle tõttu ennast puusse on kinnitanud. Ning mis kõige tähtsam, ilma vastava kummita pole üldse mõtet sõita. Kruusal kruusa omaga ning asfaldil suht slickiga. Vahe on ikka tohutu. Üldiselt teooriat lugeda on väga mõttetu. Tuleb minna kuskile teepeale ning hakata lihtsatl proovima kuidas auto käitub. Iga auto on ikkagi erinev ning üldist reeglit kuidas sõita ei ole võimalik anda. Aga tavalise autoga sõties tasub kindlasti meeles pidada seda, et legend sellest kuidas auto sirgeks ennast veab külglibisemise ajal kui gaasi põhja paned(kiirus suurem kui 80 näiteks) on suhteliselt ulme. Autol pole piisavalt jõudu ning ka tänu tavalisele diffrile on üsna tõenäoline et veab ainult üks ratas. Seda saate ka proovid ja jällegi oleneb kõik autost.
See unustage kohe ära, et tagarattaveoga saab kiiresti sõita. Jama täielik.
Esiveolise auto puhul stock autoga ei tee suht midagi ära. Tuleb teha modifikatsioone, vedrustus korda ajada, mõned lisa hobujõud ning mis on väga tähtis on see, et mootor kiiresti pöörde läheks.
Teine reegel: külgees sõitmised jne jätke rallimängudesse. Sellega kaotate tohutult aega ning enamusjuhtudel lõpetaksite kuskil kraavis(kes tunneb stock auto differentsiaali, siis üks põhjus on ka siin). Loomulikult on kurve kus teistmoodi ei saa, aga kuna enamusel stock auto siin, siis tollega puusse panek kohe üsna kindel, kui kiirused ikka korralikud on. Paljudele meeldib siin käsipidur, aga samas üsna mõttetu element näiteks kruusal. Juba 50 km/h sõites saab rooliga auto väga kõvasti libisema panna, eriti kui toimub sirgelt mahapidurdamine järsku kurvi(ca 90 kraadi) piisab täiesti roolinõksust, madalam käik ja gaasi juurde ning kõik. Muud pole vaja. Minuarust ongi kõige keerulisem just mahapidurdamine suurelt kiiruselt. Pead väga hoolikalt valima trajektoori, sest üldiselt kipub auto juba pidurdamisel vänderdama ja eriti kui üks ratas pidurdab kõvemal pinnasel. Siis trampliinid, kui ennem seda autot sirgeks ei saa, siis on game over üldjuhul. Mida veel? Seda ka, et rooli lappamisega tuleks üsna ettevaatlik olla, et kui läheb libisema siis hirmust kohe täitsa lõppu ei ketra seda, sest sellest võib palju pahandust tulla ning mina tean mitut mitut inimest kes selle tõttu ennast puusse on kinnitanud. Ning mis kõige tähtsam, ilma vastava kummita pole üldse mõtet sõita. Kruusal kruusa omaga ning asfaldil suht slickiga. Vahe on ikka tohutu. Üldiselt teooriat lugeda on väga mõttetu. Tuleb minna kuskile teepeale ning hakata lihtsatl proovima kuidas auto käitub. Iga auto on ikkagi erinev ning üldist reeglit kuidas sõita ei ole võimalik anda. Aga tavalise autoga sõties tasub kindlasti meeles pidada seda, et legend sellest kuidas auto sirgeks ennast veab külglibisemise ajal kui gaasi põhja paned(kiirus suurem kui 80 näiteks) on suhteliselt ulme. Autol pole piisavalt jõudu ning ka tänu tavalisele diffrile on üsna tõenäoline et veab ainult üks ratas. Seda saate ka proovid ja jällegi oleneb kõik autost.
Mnjah - vana teema see siin ning viimasele kirjutajale vastuseks, et kahjuks selliseid videoid ei tea.
KUID ma lugesin läbi siia kirjutatu ja mõtlesin paari tekkinud mõtet jagada. Esmalt - paljuga, mis siia kirja pandud, ma nõustuda ei saa aga mõne asjaga saab
AHJAA - rõhutan juba ette ära, et tegu on puhtalt minu isikliku arvamusega mis ei pruugi üldse õige olla kuna ma olen 100% iseõppija - nii et paluks mitte kellelgi solvuda sest tõde selgub (kui selles vallas üldse ) ainult diskussioonides.
Mis ma öelda tahan, on põhimõtteliselt see, et siia on kirjutatud mitmeid segadusse ajavaid mõtteid. OLULISIM asi on jäänud aga märkimata - nimelt on enne jutu alustamist vaja selgeks teha kas me räägime kiiresti sõitmisest rajal, mis on piloodil peas VÕI me räägime kiiresti sõitmisest rajal mida sõidetakse legendi järgi. Seal on oluline vahe sees ja see toob kaasa kardinaalselt erinevad sõidutehnikad.
Sellise raja sõitmine mis on piloodil peas (tüüpiliselt mingi ringrada, kuid ka rallisprindi lõigud) käib tõesti nii, et optimeeritud trajektooril sõidetakse libisemise piiril või üldse libisemist vältides. Kaheldamatult kõige kiirem viis läbida. Iga ring/läbimine läheb järjest perfektsemaks kuni piloot sõidab rada oma ja auto võimete piiril kümnendiku täpsusega.
Aga kuna tegu on rallifoorumiga, siis pühendugem olulisele ehk siis sellele kuidas sõita kiiresti lõike mida piloot ei tea ja sõidab legendi järgi.
Siinkohal pean õigeks ära märkida, et mina olen seda tüüpi piloot kes paneb kirja ka nö mikihiire linnakatsed mida ma tegelikult suudaks sõita ka peast - aga PÕHIMÕTTELISELT ma seda ei tee kuna pean seda valeks!! Kui sõita legendi järgi, siis tuleb seda teha otsast lõpuni ning KÕIK manöövrid käivad vaid selle järgi mis kaardilugeja ütleb. MA tean, et sellele on vastuvaidlejaid - kuid jätaks selle vaidluse mõnda teise teemasse.
Ehk siis - sõit legendi järgi tähendab mida? Lihtsalt öeldes seda, et piloot saab kaardilugejalt informatsiooni selle kohta mida ees oodata. KUID - väga oluline on mõista seda, et see infomratsioon EI OLE absoluutselt täpne (selleks on mimteid põhjuseid) ning seega siis piloot vaid omab teatavat ettekujutust sellest milline on see kurv (või sündmus) mis seal ees ootab. Ma hetkel jätan teadlikult kõrvale need olud, kus sündmused on otsast lõpuni nähtavad nagu näiteks kurv lagedal põllul, sest sellised sündmused on vähemuses. Jättes kõrvale ka võimalikud piloodi eksimused legendi koostamise ajal, saame nimetada need faktorid mis muudavad legendi ebatäpseks:
Kurvi pikkus
Kurvi raadius
Kurvi raadiuse muutus
Kurvi laius (tee laius kurvis)
Kurvis tekkivad/kaduvad vallid
Kurvis teel vedelevad suured kivid (mis on seal legendi koostamise ajal ning mitte need mis on eelmiste autode poolt toodud)
Kurvi kalle
JAH - kõike seda PÜÜTAKSE kirja panna legendi koostamise ajal.
Siinkohal ma praegu ei hakka seletama mida mingi kurvikategooria tähendab kuna see on väga indviduaalne - on piloote, kellele 6 kategooria on täiehooga sõitmise kurv ja on piloote kellele 6 kategooria kurv tähendab tagasipööret... samuti võib jagada piloote selle järgi, kes paneb kirja kategooria kurvi raadiuse järgi ning kes paneb kirja selle käigu millega ta tahab seda kurvi sõita. Samuti tean piloote kes tähistavad kurve mitte numbritega vaid geomeetriliste kujunditega nagu romb, nurk jne jne. Lisame siia veel soomlased kes tarbivad hidas, nopea, erinopea jne tyypi tähistusi - saamegi juba piisava hullumaja kuigi see loetelu pole kaugeltki ammendav. Ja see oli vaid jutt kurvikategooriat kohta - ei sõnagi veel lisainfost mida ka kindlasti tarbitakse
Nüüd asjast ja toome siis näiteks "parem 3 pikk negatiivne ahenev kitsaks kivi sees" - see pikemalt seletades tähendab seda, et pika negatiivse parem 3 kurvi lõpus kurviraadius väheneb ning tee muutub kitsaks ning kõigele lisaks on trajektooril kivi sees ka veel. TEHNILISELT väga keeruline sõita muideks sellist õudust ERITI veel kui mõni ees l'inud auto on teele vedanud suure kivi mida sul legendis pole ega saagi olla)
Mida me sellest jutust "parem 3 pikk negatiivne ahenev kitsaks kivi sees" teada saame? Palju - aga samas ikkagi ebapiisavalt
Sest me ikkagi ei tea täpselt KUI palju see kurv siis aheneb - umbes aimame, et kolmest järsemaks aga mitte päris neljaks (sest muidu paneks kirja et kolm läheb neljaks)
Me teame et kurvi algus on pikk - aga kui pikk? võib olla hoopis 10 meetrit pikem kui ette kujutasime? See on iga sõitja jaoks individuaalne aga selge on see, et kurv on pikk ja mitte ülipikk ega kindlasti mitte ka üliülipikk:)
Samuti ei tea me TÄPSELT kus kohas see kivi seal on - on ta kurvi keskel? on ta kurvi viimases kolmandikus? Alguses hoopis?
Ütleme nii, et tegelikkuses NII palju infot ühe kurvi kohta pannakse kirja ikka väga väga harva - seda kahel põhjusel - piloodil on sõites nii kui nii kalamälu - vastuvõtuvõime on ikka väga väike see on väga individuaalne muidugi, kuid paraku enamus piloote ei suuda üle 3 MAKSIMUM 4 sündmuse nii kui nii meeles pidada. Ja kui sündmused on keerulised nagu eeltoodud näites, siis suudab piloot veel vähem sündmuseid meeles pidada.
TEINE - VÄGA oluline põhjus, miks ei saa palju asju kirja panna, on ka selles, et kaardilugeja puhtfüüsiliselt ei suuda seda romaani taasesitada - JAH just - saite õieti aru - kui kogu aeg palju kirja panna, siis ei jõua seda joru ette lugeda enne, kui on sündmus käes.
seetõttu siis, KÕIKE eelnevat arvesse võttes, sõidetakse rallis kruusakattega teedel enamus järskudest kurvidest sunnitud jõukülglibisemisega mis jätab piloodile võimaluse kurssi muuta ning teataval määral ka vigu parandada. Ei maksa unustada, et rallis kõik kurvid on isesugused - midagi ei kordu ning mis peamine -iga tee kilomeetri kohta tuleb kaks kilomeetrit kraavi
NING veel - minu kindel veendumus on see, et harjutage ükskõik kui palju tahate, omandage ükskõik kui palju kogemusi ja oskusi - see ei loe midagi KUI te satute sündmusesse ootamatult. Teisisõnu - ootamatult tekkinud olukorra positiivsel lahendumisel on 95% teha õnnel ning 5% kogemusel ja oskustel.
Ole sa või maailmameister rallis - kui sa sattud ootamatusse ja planeerimatusse külglibisemisse - siis ainuke asi mis sind päästab - on õnn - et ehk jagub tee laiusest või oli kiirus piisavalt väike või mis iganes. OSKUSTEGA ei ole siis midagi enam pistmist.
Oskused ja kogemused loevad nii palju, et valida ÕIGE sõidukiirus antud oludesse ja olemasoleva info alusel - ning VAJADUSEL rakendada ENNE jõulibisemist ja/või õiget trajektoori. Ralli annab lihtsalt kogemusi, et vähem eksida sõidukiiruse valikul ning mitte sattuda ootamatutesse olukordadesse.
Ja veel- hea lugeja - liikluseks avatud tee EI OLE koht harjutamiseks ega sõiduoskuste rakendamiseks. Liikluses on LIIGA PALJU faktoreid mis on teie kontrolli alt väljas. Tahad kiiresti sõita - pane kiiver pähe ja tule rajale!!
arvan, et vaatamata sellele, et ma olen väga halb õpetaja, ehk oli kellelegi sellest väiksest jutukesest abi ka...
eraisik, harrastuspiloot ja mõningad LK-kilomeetrid selja taga
KUID ma lugesin läbi siia kirjutatu ja mõtlesin paari tekkinud mõtet jagada. Esmalt - paljuga, mis siia kirja pandud, ma nõustuda ei saa
aga mõne asjaga saab AHJAA - rõhutan juba ette ära, et tegu on puhtalt minu isikliku arvamusega mis ei pruugi üldse õige olla kuna ma olen 100% iseõppija - nii et paluks mitte kellelgi solvuda sest tõde selgub (kui selles vallas üldse
) ainult diskussioonides.Mis ma öelda tahan, on põhimõtteliselt see, et siia on kirjutatud mitmeid segadusse ajavaid mõtteid. OLULISIM asi on jäänud aga märkimata - nimelt on enne jutu alustamist vaja selgeks teha kas me räägime kiiresti sõitmisest rajal, mis on piloodil peas VÕI me räägime kiiresti sõitmisest rajal mida sõidetakse legendi järgi. Seal on oluline vahe sees ja see toob kaasa kardinaalselt erinevad sõidutehnikad.
Sellise raja sõitmine mis on piloodil peas (tüüpiliselt mingi ringrada, kuid ka rallisprindi lõigud) käib tõesti nii, et optimeeritud trajektooril sõidetakse libisemise piiril või üldse libisemist vältides. Kaheldamatult kõige kiirem viis läbida. Iga ring/läbimine läheb järjest perfektsemaks kuni piloot sõidab rada oma ja auto võimete piiril kümnendiku täpsusega.
Aga kuna tegu on rallifoorumiga, siis pühendugem olulisele
ehk siis sellele kuidas sõita kiiresti lõike mida piloot ei tea ja sõidab legendi järgi.Siinkohal pean õigeks ära märkida, et mina olen seda tüüpi piloot kes paneb kirja ka nö mikihiire linnakatsed mida ma tegelikult suudaks sõita ka peast - aga PÕHIMÕTTELISELT ma seda ei tee kuna pean seda valeks!! Kui sõita legendi järgi, siis tuleb seda teha otsast lõpuni ning KÕIK manöövrid käivad vaid selle järgi mis kaardilugeja ütleb. MA tean, et sellele on vastuvaidlejaid - kuid jätaks selle vaidluse mõnda teise teemasse.
Ehk siis - sõit legendi järgi tähendab mida? Lihtsalt öeldes seda, et piloot saab kaardilugejalt informatsiooni selle kohta mida ees oodata. KUID - väga oluline on mõista seda, et see infomratsioon EI OLE absoluutselt täpne (selleks on mimteid põhjuseid) ning seega siis piloot vaid omab teatavat ettekujutust sellest milline on see kurv (või sündmus) mis seal ees ootab. Ma hetkel jätan teadlikult kõrvale need olud, kus sündmused on otsast lõpuni nähtavad nagu näiteks kurv lagedal põllul, sest sellised sündmused on vähemuses. Jättes kõrvale ka võimalikud piloodi eksimused legendi koostamise ajal, saame nimetada need faktorid mis muudavad legendi ebatäpseks:
Kurvi pikkus
Kurvi raadius
Kurvi raadiuse muutus
Kurvi laius (tee laius kurvis)
Kurvis tekkivad/kaduvad vallid
Kurvis teel vedelevad suured kivid (mis on seal legendi koostamise ajal ning mitte need mis on eelmiste autode poolt toodud)
Kurvi kalle
JAH - kõike seda PÜÜTAKSE kirja panna legendi koostamise ajal.
Siinkohal ma praegu ei hakka seletama mida mingi kurvikategooria tähendab kuna see on väga indviduaalne - on piloote, kellele 6 kategooria on täiehooga sõitmise kurv ja on piloote kellele 6 kategooria kurv tähendab tagasipööret... samuti võib jagada piloote selle järgi, kes paneb kirja kategooria kurvi raadiuse järgi ning kes paneb kirja selle käigu millega ta tahab seda kurvi sõita. Samuti tean piloote kes tähistavad kurve mitte numbritega vaid geomeetriliste kujunditega nagu romb, nurk jne jne. Lisame siia veel soomlased kes tarbivad hidas, nopea, erinopea jne tyypi tähistusi - saamegi juba piisava hullumaja kuigi see loetelu pole kaugeltki ammendav. Ja see oli vaid jutt kurvikategooriat kohta - ei sõnagi veel lisainfost mida ka kindlasti tarbitakse
Nüüd asjast ja toome siis näiteks "parem 3 pikk negatiivne ahenev kitsaks kivi sees" - see pikemalt seletades tähendab seda, et pika negatiivse parem 3 kurvi lõpus kurviraadius väheneb ning tee muutub kitsaks ning kõigele lisaks on trajektooril kivi sees ka veel. TEHNILISELT väga keeruline sõita muideks sellist õudust ERITI veel kui mõni ees l'inud auto on teele vedanud suure kivi mida sul legendis pole ega saagi olla
)Mida me sellest jutust "parem 3 pikk negatiivne ahenev kitsaks kivi sees" teada saame? Palju - aga samas ikkagi ebapiisavalt
Sest me ikkagi ei tea täpselt KUI palju see kurv siis aheneb - umbes aimame, et kolmest järsemaks aga mitte päris neljaks (sest muidu paneks kirja et kolm läheb neljaks)
Me teame et kurvi algus on pikk - aga kui pikk? võib olla hoopis 10 meetrit pikem kui ette kujutasime? See on iga sõitja jaoks individuaalne aga selge on see, et kurv on pikk ja mitte ülipikk ega kindlasti mitte ka üliülipikk:)
Samuti ei tea me TÄPSELT kus kohas see kivi seal on - on ta kurvi keskel? on ta kurvi viimases kolmandikus? Alguses hoopis?
Ütleme nii, et tegelikkuses NII palju infot ühe kurvi kohta pannakse kirja ikka väga väga harva - seda kahel põhjusel - piloodil on sõites nii kui nii kalamälu - vastuvõtuvõime on ikka väga väike
see on väga individuaalne muidugi, kuid paraku enamus piloote ei suuda üle 3 MAKSIMUM 4 sündmuse nii kui nii meeles pidada. Ja kui sündmused on keerulised nagu eeltoodud näites, siis suudab piloot veel vähem sündmuseid meeles pidada.TEINE - VÄGA oluline põhjus, miks ei saa palju asju kirja panna, on ka selles, et kaardilugeja puhtfüüsiliselt ei suuda seda romaani taasesitada - JAH just - saite õieti aru - kui kogu aeg palju kirja panna, siis ei jõua seda joru ette lugeda enne, kui on sündmus käes.
seetõttu siis, KÕIKE eelnevat arvesse võttes, sõidetakse rallis kruusakattega teedel enamus järskudest kurvidest sunnitud jõukülglibisemisega mis jätab piloodile võimaluse kurssi muuta ning teataval määral ka vigu parandada. Ei maksa unustada, et rallis kõik kurvid on isesugused - midagi ei kordu ning mis peamine -iga tee kilomeetri kohta tuleb kaks kilomeetrit kraavi
NING veel - minu kindel veendumus on see, et harjutage ükskõik kui palju tahate, omandage ükskõik kui palju kogemusi ja oskusi - see ei loe midagi KUI te satute sündmusesse ootamatult. Teisisõnu - ootamatult tekkinud olukorra positiivsel lahendumisel on 95% teha õnnel ning 5% kogemusel ja oskustel.
Ole sa või maailmameister rallis - kui sa sattud ootamatusse ja planeerimatusse külglibisemisse - siis ainuke asi mis sind päästab - on õnn - et ehk jagub tee laiusest või oli kiirus piisavalt väike või mis iganes. OSKUSTEGA ei ole siis midagi enam pistmist.
Oskused ja kogemused loevad nii palju, et valida ÕIGE sõidukiirus antud oludesse ja olemasoleva info alusel - ning VAJADUSEL rakendada ENNE jõulibisemist ja/või õiget trajektoori. Ralli annab lihtsalt kogemusi, et vähem eksida sõidukiiruse valikul ning mitte sattuda ootamatutesse olukordadesse.
Ja veel- hea lugeja - liikluseks avatud tee EI OLE koht harjutamiseks ega sõiduoskuste rakendamiseks. Liikluses on LIIGA PALJU faktoreid mis on teie kontrolli alt väljas. Tahad kiiresti sõita - pane kiiver pähe ja tule rajale!!
arvan, et vaatamata sellele, et ma olen väga halb õpetaja, ehk oli kellelegi sellest väiksest jutukesest abi ka...
eraisik, harrastuspiloot ja mõningad LK-kilomeetrid selja taga
-
ants kints
- III järgu kommentaator
- Reactions: 0
- Postitusi: 251
- Liitunud: 15 Sept 2004, 07:34
-
Rasmus
- I järgu kommentaator
- Reactions: 0
- Postitusi: 841
- Liitunud: 11 Sept 2003, 09:16
- Asukoht: Tallinn
Re: :)
Eraisiku jutt on vägagi õige. Avatud teedel eriti kupatada ei tasu. Kui siis öösel, on vähemalt vastutulevaid autosid vähem ja paremini näha.
Üldiselt seda öösel sõitmist soovitavad paljud, niimoodi hakkad seda legendi tõsiselt hindama.
Kui on kunagi võimalus mõne kogenuma paari raja kirjutamist ja kontrollimist vaadata tasub see kindlasti ära! Pilt ja arusaam teest muutub, hakkad rohkem olulist tähele panema.
Veel üks tehniline tipp on see, et rooli keskele (kell 12) võiks panna mingisuguse eredavärvilise (kollane näiteks) riba. Kui suuremaks lappamiseks läheb siis aitab see "järge" ülesse leida.
See, kuidas rooli hoida on juba omamoodi teema, eriti keeruline on see aeglaste roolidega kus ketramist palju on. Aga peamine on see, et üks käsi on keeramise ajal kogu aeg roolil, et lenks viltu peos ei oleks kui tagasi keerad.
Jalava, Laika, Kaura oma kirstuga - kõik sõidavad nopeasti.
Ise pooldan ka muidugi esiveolist, algajale tundub palju loogilisem (annad järgi siis pöörab, keset kurvi annab pidurdada jne).
Kõige tähtsam sõitmise juures on ikka tunnetus, ning seda õpetada ei saa, vaid proovimise ja katsetamisega hakkad aimu saama.
Põhjus miks paljud ka esiveolistega ringi lohisevad on vast selles, et kunagi on tagaveolistega alustatud ja mingi õpitud "põhitõde" või loogika säilib ka esiveolise roolis. Külgees lohisemist peeti ju kiireks sõiduks kui liiguti ülivõimsatel B-rühma neliveolistel ja tagaveolistel autodel, tänapäeval pole aktiivlukkudega selleks enam vajadust. Uuema põlvkonna sõitjad, nagu ka näiteks Märtin on, ei harrasta seda lohisemist nii palju kui näiteks Kankkunen ja kesiganes tegid, kuna pole vajadust. Markko vist polegi tagaveolisega võistelnud? Keegi isegi väitis, et vanemad staarid ei suuda uue tehnikaga kaasa areneda ja seetõttu ei suuda nad ka WRC autodest maksimumi võtta ja on sunnitud noorematele alla vanduma.
Olen ka kuulnud seda et külg ees sõitmist põdemiseks nimetatakse, ning et sellest ka kohe näha kes julgeb ja kes üle julgustab. Esiveolisega eriti, nii kui risti lased poob kinni ju.
Üldiselt seda öösel sõitmist soovitavad paljud, niimoodi hakkad seda legendi tõsiselt hindama.
Kui on kunagi võimalus mõne kogenuma paari raja kirjutamist ja kontrollimist vaadata tasub see kindlasti ära! Pilt ja arusaam teest muutub, hakkad rohkem olulist tähele panema.
Veel üks tehniline tipp on see, et rooli keskele (kell 12) võiks panna mingisuguse eredavärvilise (kollane näiteks) riba. Kui suuremaks lappamiseks läheb siis aitab see "järge" ülesse leida.
See, kuidas rooli hoida on juba omamoodi teema, eriti keeruline on see aeglaste roolidega kus ketramist palju on. Aga peamine on see, et üks käsi on keeramise ajal kogu aeg roolil, et lenks viltu peos ei oleks kui tagasi keerad.
See, et keegi ise tagaveolisega hakkama ei saa, ei tähenda et sellega kiiresti sõita ei saaks!Nagu näha pole enamus korraliku kiire sõiduga siin kokku puutunud.
See unustage kohe ära, et tagarattaveoga saab kiiresti sõita. Jama täielik.
Jalava, Laika, Kaura oma kirstuga - kõik sõidavad nopeasti.
Ise pooldan ka muidugi esiveolist, algajale tundub palju loogilisem (annad järgi siis pöörab, keset kurvi annab pidurdada jne).
Kõige tähtsam sõitmise juures on ikka tunnetus, ning seda õpetada ei saa, vaid proovimise ja katsetamisega hakkad aimu saama.
Põhjus miks paljud ka esiveolistega ringi lohisevad on vast selles, et kunagi on tagaveolistega alustatud ja mingi õpitud "põhitõde" või loogika säilib ka esiveolise roolis. Külgees lohisemist peeti ju kiireks sõiduks kui liiguti ülivõimsatel B-rühma neliveolistel ja tagaveolistel autodel, tänapäeval pole aktiivlukkudega selleks enam vajadust. Uuema põlvkonna sõitjad, nagu ka näiteks Märtin on, ei harrasta seda lohisemist nii palju kui näiteks Kankkunen ja kesiganes tegid, kuna pole vajadust. Markko vist polegi tagaveolisega võistelnud? Keegi isegi väitis, et vanemad staarid ei suuda uue tehnikaga kaasa areneda ja seetõttu ei suuda nad ka WRC autodest maksimumi võtta ja on sunnitud noorematele alla vanduma.
Olen ka kuulnud seda et külg ees sõitmist põdemiseks nimetatakse, ning et sellest ka kohe näha kes julgeb ja kes üle julgustab. Esiveolisega eriti, nii kui risti lased poob kinni ju.