Riiklik rahaline preemia
Riiklik rahaline preemia
Mõtlesin enne Veerpalu sõidu järel, kui Kuuse Lemps rääkis, millised rahalised preemiad ootavad meie suusasportlasi MM tiitli võidu korral nii riigilt kui ka alaliidult, et mida peaks Eesti autosportlased saavutama, et ka sellise au osaliseks saada (ma ei räägiks siinkohal alaliidust). Ntx, kas piisab Märtinil etapivõidust, et kultuuriminister talle lennujaama kimbukesega vastu läheks või peaks maailmameistriks saama? Millised rahalised preemiad ja millal? Kogub ju see ala ka Eestis nüüd järjest populaarsust..
Mitte et meie suusatajad kõike seda ja veel rohkemgi väärt poleks
Mitte et meie suusatajad kõike seda ja veel rohkemgi väärt poleks
No kui martin 1999 a. Kreekas 5 tuli siis ju korraldati talle vastuvott. Ei maleta kas eelmine aasta peale GB rallit ka midagi tehti. Aga kui voit tuleb, siis ma arvan, et midagi ikka tehakse. Sest rallisport on maailmas ikka vaga populaarne ja ralli MM kestab aastaringi mitte nagu suuskamine aint talvel.
Tõmban siin igivana teema natuke ettepoole, just alljärgneva uudise tõttu Eesti Päevalehest....huvitav mismoodi need summad mootorispordimaailmasse kohanduvad, kui üldse? Samas huvitav, et MM ja EM tiitlivõidud suhteliselt võrdset summat väärt..
Valitsus kujundas sportlaste premeerimisprintsiibid
TALLINN, 22. september (EPLO) - Valitsus kiitis põhimõtteliselt heaks alused, mille järgi premeeritakse edaspidi tiitlivõistlustel hästi esinenud sportlasi.
Nende põhimõtete kohaselt premeeritakse olümpiamängude kuld-, hõbe ja pronksmedali saanud sportlasi vastavalt 600 000, 400 000 ja 200 000 krooniga, teatas kultuuriministeeriumi pressiesindaja.
Põhitähelepanu on olümpiamängudel kavas olevatel spordialadel ja distsipliinidel, kuid valitsusel on õigus seda ringi ka laiendada.
Maailmameistrivõistluste kuld-, hõbe ja pronksmedali saanud sportlasi premeeritakse vastavalt 300 000, 200 000 ja 100 000 krooniga.
Euroopa meistrivõistluste kuld-, hõbe ja pronksmedali saanud sportlasi premeeritakse vastavalt 225 000, 150 000 ja 75 000 krooniga. Maailma karikavõistluste üldesikoha eest premeeritakse 300 000 krooniga.
Juunioride maailmameistrivõistluste kuldmedali eest premeeritakse 150 000 krooniga ning Euroopa meistrivõistluste kuldmedali eest premeeritakse 115 000 krooniga.
Paraolümpiamängude ja eriolümpiamängude kuld-, hõbe ja pronksmedali saanud sportlasi premeeritakse kuni 100 000 krooniga.
Kultuuriminister Urmas Paeti sõnul loovad valitsuses heakskiidetud alused selgema olukorra tiitlivõistlustel häid tulemusi saanud sportlaste premeerimisel.
Valitsus kujundas sportlaste premeerimisprintsiibid
TALLINN, 22. september (EPLO) - Valitsus kiitis põhimõtteliselt heaks alused, mille järgi premeeritakse edaspidi tiitlivõistlustel hästi esinenud sportlasi.
Nende põhimõtete kohaselt premeeritakse olümpiamängude kuld-, hõbe ja pronksmedali saanud sportlasi vastavalt 600 000, 400 000 ja 200 000 krooniga, teatas kultuuriministeeriumi pressiesindaja.
Põhitähelepanu on olümpiamängudel kavas olevatel spordialadel ja distsipliinidel, kuid valitsusel on õigus seda ringi ka laiendada.
Maailmameistrivõistluste kuld-, hõbe ja pronksmedali saanud sportlasi premeeritakse vastavalt 300 000, 200 000 ja 100 000 krooniga.
Euroopa meistrivõistluste kuld-, hõbe ja pronksmedali saanud sportlasi premeeritakse vastavalt 225 000, 150 000 ja 75 000 krooniga. Maailma karikavõistluste üldesikoha eest premeeritakse 300 000 krooniga.
Juunioride maailmameistrivõistluste kuldmedali eest premeeritakse 150 000 krooniga ning Euroopa meistrivõistluste kuldmedali eest premeeritakse 115 000 krooniga.
Paraolümpiamängude ja eriolümpiamängude kuld-, hõbe ja pronksmedali saanud sportlasi premeeritakse kuni 100 000 krooniga.
Kultuuriminister Urmas Paeti sõnul loovad valitsuses heakskiidetud alused selgema olukorra tiitlivõistlustel häid tulemusi saanud sportlaste premeerimisel.