Rootsi ralli I päev
Moderaatorid: KAIKUL, Jaanus, Strike, jagr, Erki
Hästi, Svedasele kaotust 7sek aga kohatu oleks ikkagi võrdlus ju WRC kiireima ajagaalev kirjutas:Miks sa arvad, et võrdlus Araiga on parem. Ma küsin siis selle peale, et mitmel rallil on Kaur ennem Araiga võistelnud? Samas Svedasega on nad Eesti rallidel tihti koos võistelnud. Seega ma arvan, et tähtsam on ikka võrrelda nendega kellega on ennemgi koos võisteldud.
Aava pelgab autos reisijaks muutumist
08.02.2008 00:01
Peep Pahv, Postimees
Eile hilisõhtul Rootsi MM-ralli esimesele kiiruskatsele startinud Urmo Aava tunnistas, et hinges valitseb ärevus. Kui inimene ei tunne ennast kindlalt, on väike värin täiesti loomulik, selgitas ta ning viitas ebakindluse põhjusele. Ma alles kompan, kuidas Citroëniga kiiresti sõita. Praegu tekib mõnel hetkel tunne, et olen autos reisija. See pole hea.
Aava ja kaardilugeja Kuldar Sikk kihutavad tänavu Citroën C4 WRC ralliautoga kümnel MM-etapil. Rootsi talveralli on eestlastele pika hooaja avalöögiks.
Esimese stardi eel jäi uue võistlusmasinaga kohanemiseks vähe aega. Möödunud nädalavahetusel läbisid Aava ja Sikk Karlstadi lähistel 130 testikilomeetrit, eile ennelõunal tegid neli ringi ralli ametlikul testikatsel.
Jäik auto
Mullu juunioride klassi Suzuki Swifti ning Mitsubishi Lancer WRCga sõitnud Aava nentis, et Citroën eeldab hoopis teistsugust lähenemist.
Selle autoga kiiresti sõitmiseks pean ennast muutma, lausus ta. Loodetavasti saan Rootsi ralli käigus aru, millises suunas, ning järgmiseks etapiks Jordaanias jõuan korrektiive teha.
Oma tegevusi sügavuti analüüsiv Aava jõudis arvamusele, et Citroëni rallimasin on loodud peamiselt asfaldil kihutamiseks.
Loomulikult on see ka kruusal tasemel, ent Rootsis oleme ju lumel – seega originaalvariandist kaugel, mõtiskles ta. Pean nuputama, kuidas siinsetes oludes kiiresti liikuda.
Eesti parima rallisõitja sõnul on Citroën teistest masinatest jäigem, rool väga tundlik ning kiire liikumine eeldab näiliselt närvilist sõidustiili.
Sõiduvahendi sobilikuks seadistamiseks on Aava otsinud abi Citroëni tiimi inseneridelt ning rääkinud meeskonna teise piloodi, hispaanlase Daniel Sordoga. Tundub, et teda kimbutavad sarnased probleemid, auto on erk ja käitub närviliselt, sõnas Aava. Proovisin oma peaga asju parandada, ent seaded, millest lootsin abi, muutsid juhitavuse veelgi hullemaks.
Citroëni esinumbri, valitseva maailmameistri Sebastien Loebi poole pole Aava veel pöördunud. Lollide küsimustega pole mõtet välja tulla, põhjendas ta. Püüan probleeme ise lahendada.
Puhas leht
Kuigi võiks eeldada, et Eestist pärit rallimees tunneb end lumistel teedel koduselt, pole Aava seni talirallidel hiilanud. Juunioride arvestuses sõites jäid Rootsis ja Norras parimateks tulemusteks kohad esikolmiku piiril. Neliveolise autoga sõitis ta aga talverallit viimati 2002. aastal.
Viriseda pole mõtet, uskus Aava. Õnneks saan alustada puhtalt lehelt. Mul on uus auto, uus tiim ning ma pole ammu WRC masinaga võistelnud. Ma ei sea siin suuri sihte. Soovin jõuda reedel finišisse, olla laupäeval veidike parem ning nii ei pruugi lõpuks üldtulemus olla kuigi halb.
Kuigi Karlstadi tänavatel ei meenuta miski, et väljas on veebruari algus ning samas sõidetakse talirallit, on kiiruskatsete teed kaetud jääga.
Metsas on teeäärsed lumevallid mitmekümne sentimeetri kõrgused, kinnitas Aava. Samas pole pinnas kuigi külmunud ning võib karta, et teedel olev jää muutub kiiresti pudruks. See muudab sõitmise veelgi raskemaks.
08.02.2008 00:01
Peep Pahv, Postimees
Eile hilisõhtul Rootsi MM-ralli esimesele kiiruskatsele startinud Urmo Aava tunnistas, et hinges valitseb ärevus. Kui inimene ei tunne ennast kindlalt, on väike värin täiesti loomulik, selgitas ta ning viitas ebakindluse põhjusele. Ma alles kompan, kuidas Citroëniga kiiresti sõita. Praegu tekib mõnel hetkel tunne, et olen autos reisija. See pole hea.
Aava ja kaardilugeja Kuldar Sikk kihutavad tänavu Citroën C4 WRC ralliautoga kümnel MM-etapil. Rootsi talveralli on eestlastele pika hooaja avalöögiks.
Esimese stardi eel jäi uue võistlusmasinaga kohanemiseks vähe aega. Möödunud nädalavahetusel läbisid Aava ja Sikk Karlstadi lähistel 130 testikilomeetrit, eile ennelõunal tegid neli ringi ralli ametlikul testikatsel.
Jäik auto
Mullu juunioride klassi Suzuki Swifti ning Mitsubishi Lancer WRCga sõitnud Aava nentis, et Citroën eeldab hoopis teistsugust lähenemist.
Selle autoga kiiresti sõitmiseks pean ennast muutma, lausus ta. Loodetavasti saan Rootsi ralli käigus aru, millises suunas, ning järgmiseks etapiks Jordaanias jõuan korrektiive teha.
Oma tegevusi sügavuti analüüsiv Aava jõudis arvamusele, et Citroëni rallimasin on loodud peamiselt asfaldil kihutamiseks.
Loomulikult on see ka kruusal tasemel, ent Rootsis oleme ju lumel – seega originaalvariandist kaugel, mõtiskles ta. Pean nuputama, kuidas siinsetes oludes kiiresti liikuda.
Eesti parima rallisõitja sõnul on Citroën teistest masinatest jäigem, rool väga tundlik ning kiire liikumine eeldab näiliselt närvilist sõidustiili.
Sõiduvahendi sobilikuks seadistamiseks on Aava otsinud abi Citroëni tiimi inseneridelt ning rääkinud meeskonna teise piloodi, hispaanlase Daniel Sordoga. Tundub, et teda kimbutavad sarnased probleemid, auto on erk ja käitub närviliselt, sõnas Aava. Proovisin oma peaga asju parandada, ent seaded, millest lootsin abi, muutsid juhitavuse veelgi hullemaks.
Citroëni esinumbri, valitseva maailmameistri Sebastien Loebi poole pole Aava veel pöördunud. Lollide küsimustega pole mõtet välja tulla, põhjendas ta. Püüan probleeme ise lahendada.
Puhas leht
Kuigi võiks eeldada, et Eestist pärit rallimees tunneb end lumistel teedel koduselt, pole Aava seni talirallidel hiilanud. Juunioride arvestuses sõites jäid Rootsis ja Norras parimateks tulemusteks kohad esikolmiku piiril. Neliveolise autoga sõitis ta aga talverallit viimati 2002. aastal.
Viriseda pole mõtet, uskus Aava. Õnneks saan alustada puhtalt lehelt. Mul on uus auto, uus tiim ning ma pole ammu WRC masinaga võistelnud. Ma ei sea siin suuri sihte. Soovin jõuda reedel finišisse, olla laupäeval veidike parem ning nii ei pruugi lõpuks üldtulemus olla kuigi halb.
Kuigi Karlstadi tänavatel ei meenuta miski, et väljas on veebruari algus ning samas sõidetakse talirallit, on kiiruskatsete teed kaetud jääga.
Metsas on teeäärsed lumevallid mitmekümne sentimeetri kõrgused, kinnitas Aava. Samas pole pinnas kuigi külmunud ning võib karta, et teedel olev jää muutub kiiresti pudruks. See muudab sõitmise veelgi raskemaks.
Viimati muutis AS, 08 Veebr 2008, 07:40, muudetud 1 kord kokku.
